Miski, mida ma last saades oodata ei osanud, on, et imetamine võib olla nii keeruline. Ma arvasin, et sul kas ei ole piima või on ning viimasel juhul pole aga muud kui laps rinnale, sööb kõhu täis ja korras. Mu ainus hirm oli, et mul ei tekigi mingit piima ja et olen elus väga palju rinnapiimaasendajaga kokku puutunud, tundus sisimas justkui loogiline, et tõenäoliselt pean seda ka enda lapsele andma. Seega... Ma ei teadnud imetamisest põhimõtteliselt mitte midagi ja kõik, mida senise kolme kuu jooksul õppinud olen, tuleb enda kogemusest ja ühest äärmiselt suurepärasest 114 liikmega novembribeebiemmede grupist, kus toetatakse üksteist ja jagatakse aktiivselt nõu  igal beebiteemal igapäevaselt. Täna tahan jagada teiega seitset punkti, mida ma soovin, et oleksin teadnud juba varem. Loodan, et sellest on kasu kõigile last imetada plaanivatel emadel, kellel see teekond alles alguses või alles ees. Enne aga rõhutan: ma ei ole arst ega imetamisnõustaja, viimase juures pole ma ka ise käinud. Võtke mind kui sõbrannat, kes annab nõu lähtuvalt oma kogemusest. Lisaküsimused kommentaarides on teretulnud.

1. Ära tee endale liiga. Imetamine on seljale ja kätele suur koormus ja seda algusest peale. Esialgu on laps nii väike, et pead teda ise kindlalt õiges kohas hoidma, et ta ilusti ulatuks (eriti kui sul on väiksemad rinnad) ja süüa saaks, hiljem ta kasvab ja oskab end paremini juba ise kohendada, kuid seda enam vajad ise tuge, et teda hoida. Öösiti ja vahel lõunaunne pannes toidan last külili, päeval aga enamasti istudes. Olen oma selga rikkunud, kuid vigadest õppinud ja nüüd on mul imetades alati selja taga väike padi ja süles suurem, kuhu laps saab toetuda ja mis teda samaaegselt veidi kõrgemal hoiab, et ma ei peaks küürutama. Puudust tunnen ka imetamistoolist (see ei pea olema spetsiifiline imetamistool, vaid mugava käe- ja seljatoega iste, mida ideaalis võiks saada ka veidi kiigutada-kiigutada).

2. Joo-joo-joo! See on nii loogiline, kuid ometi oli mul periood, kus tundsin, et "paagid on tühjad", stressasin ja andsin pisarsilmi lapsele asendajat juurde. Arvasin, et ju mul hakkab piim otsa saama, sest olin tutvusringkonnas palju kuulnud lauset "mul jätkus piima ainult X kuuni". Kurtsin muret grupis, kus teised emad kohe uurisid, et palju ma ise vett joon. Mõtlesin järele ja ega üle kahe klaasi puhast vett päevas kokku ei tulnudki. Mõni ime siis, et lapse piimaks (mis koosneb ju samuti veest) ei jätkunud kui mu oma kehagi piisavalt vedelikku ei saanud. Siiani, niipea kui ma olen unustanud piisavalt vedelikku tarbida, on kohe piima vähem ja laps pahuram, sest peab rinnal rohkem vaeva nägema, et piisavalt kätte saada. Minu peamised soovitused on: 1. Joo näiteks alati samal ajal kui imetad klaas vett. 2. Joo teed. Rinnapiima tekkele aitab hästi kaasa näiteks apteegitillitee, olemas on ka spetsiaalne HIPP tee imetavale emale. Palju kiidetakse ka musta teed piimaga. Aga igatahes, joo palju-palju vett ja teed! Olen märganud, et soe jook on efektiivsem, seega joon näiteks alati ka enne magamaminekut suure tassi teed, et ööseks varusid koguda (minu laps sööb veel öösel ka kaks korda, pluss kohe hommikul ärgates).

3. Söö. Veejoomine on tore küll, aga kuskilt peavad ka vajalikud toitained rinnapiima saama. Imetades kulutad sadu kaloreid päevas ja need kalorid tuleb asendada. Õnneks on enamik imetavaid emasid loomupoolest juba isukamad, paljudel kipub eriti suur isu olema magusa järele, k.a minul. Seega ära unusta korralikult süüa. Tean, et see on raske - ma ise elasin esimestel nädalatel suures osas võileibade peal, sest mul lihtsalt polnud aega midagi muud teha ja midagigi "normaalset" sõin alles õhtul kui abikaasa töölt tuli. Vahel käis lõuna ajal mu ema läbi ja tõi mulle midagi ning oi kui tänulik ma selle eest olin! Mõnikord laps lihtsalt oli terve päeva rinnal (ilma naljata olen ma imetanud ka neli tundi järjest) ja ma ei jõudnud mitte midagi teha. Muide, räägitakse, et halvaa ja koorejäätis aitavad piima rammusamaks muuta. Ma ei tea kui tõele see vastab, kuid söön mõlemaid igaks juhuks veidi sagemini kui varem.

4. Kui kahtled, kaalu. Kui ma poleks saanud beebikaalu laenata, oleksin tõenäoliselt juba rinnapiimaasendaja peale läinud. Lihtne on arvata, et laps ei saa piisavalt piima, eriti kui rinnad tunduvad endale kuidagi tühjemad. Enda rahustuseks teen paar korda kuus kaalupäeva, st kaalun last 24 tundi iga kord enne ja pärast söötmist, et näha, palju ta on söönud. Kaal mind veennud, et muretsemiseks pole enamasti põhjust ning vajalik keskmine tuleb üldjuhul alati täis. Soovitan kaalu kõigile, kes enda piimakoguses kahtlevad.

5. Sa oled ema, mitte kangelane. Vahel unustan ma iseenda nõuandeid järgida ja piima tõepoolest pole. Oli periood, kus mul olid õhtuti lihtsalt varud nullis ja päeva viimane söögikord (vahel ka kaks) tulid asendaja näol pudelist. Asendaja, sest mu laps sööb nii tihti ja mul tekib nii täpselt piima, et välja pumpamiseks ja külmikus säilitamiseks enamasti ei jätku. Sellega oli mul esialgu väga raske leppida, punnisin ja üritasin, aga kui ka kaal näitas, et pika vaeva peale sai poiss kõhtu 10-20 grammi, sai asendajast asendamatu abi. Tundsin end kaotajana, allaandjana... Mul pole piimasegu vastu midagi, aga ikkagi eelistaksin seda mitte anda. Tihti andsin ta pudeliga abikaasale, sest mul oli lihtsalt liiga halb tunne lapsele pudelit anda, tundsin end saamatu ja halva emana. Siiani tuleb ette hetki, kus pean asendajat andma (teen seda ka näiteks väljas käies kui pole võimalik kusagil imetada), näiteks ma võin juua nii palju vett kui ma tahan, aga kui ma pole puhanud, olen stressis või poiss sööb tavapärasest tihemini, läheb mul siiski piimasegu tarvis. Ütlen siis endale, et 90% emapiima on väga hea tulemus ja oluline pole mitte kangelast mängida, vaid ema olla ja oma lapse kõht täis sööta. See on kindlasti paljude jaoks vaidluskoht, aga mina tunnen ja toimin hetkel nii. 

6.  Tunne end mugavalt. Soetasin raseduse ajal endale kaks imetamismaikat ja ühe rinnahoidja ning arvasin, et neist piisab, sest tegelikult saab ju ka tavaliste riietega hakkama. Tõesti saabki, aga mitte miski ei asenda mugavaid spetsiaalselt imetavale emale mõeldud rinnahoidjaid ja rõivaid. Kohutavalt ebamugav on anda rinda tavalise pesuga, urgitsemine ja kpluusi sikutamine on lihtsalt mõttetu lisastress ja tunned end ka terve toitmise aja ebamugavalt, sest pead kangast üleval hoidma, rinnahoidja soonib vms. Pealegi on nii mõlemad käed kinni, samas kui üks võiks olla vaba, et lapsele pai teha. Seega, jah, need on veidi kallid, kuid vägagi väärt investeeringud. Mu lemmikuimast lemmikuimad on H&M imetamismaikad. Kannan neid kodus pusa all ja samuti on need head kui peal on nööpideta pluus, nii ei pea söötmiseks tervet kõhtu paljaks tõmbama. Imetamisrinnahoidjad sobivad juhul kui peal on eest nööbitav särk või kleit. Mul on neli maikat ja neli rinnahoidjat ning see on täpselt piisav kogus, sest need käivad ju pidevalt ka pesus. Muid spetsiaalseid imetamisriideid ma soetanud pole ega tunne nendest ka puudust.

7. Ära mõtle üle. Internetist leiab sadu erinevaid teooriaid ja õpetussõnu imetamise kohta (haha, kaasa arvatud minu praegune postitus), aga kõige olulisem on su enda sisetunne. Su laps ei pea sööma täpse arvu kordi päevas (v.a kõige alguses, kus kiire kosumine on olulisem),  olema teatud aja rinnal (usu, vahel sööb ta 5 minutiga sama palju kui teinekord poole tunniga) jne. Kui võte on õige, laps pärast söömist rahulolev, päeva jooksul tekib piisavalt märgi mähkmeid ja kaal tõuseb, on kõik hästi! Palju räägitakse ka kolme tüüpi piimast: esimene lahjem (eelroog), keskmine (praad) ja lõpupiim (magustoit), millest esimene kustutab peamiselt janu ja viimane on kõige rammusam. Ja nii palju muretsetakse, kas laps ikka sai ka kõige viimast jne. Seni kuni sa lased lapsel süüa nii kaua kui ta soovib, on ta vajadused rahuldatud ja alati võiks järgmisel korral süüa andes alustada sellest rinnast, mida ta eelmine kord viimasena sõi, sest nii saab ta kindlasti ka selle lõpupiima kätte. Üldjoontes ei tasu aga tõesti üle mõelda, seni kuni sööb ja kasvab on kõik hästi.

Need seitse punkti on mõtted ja teadmised, mida oleksin tahtnud omada juba imetamist alustades. Loodan väga-väga, et neist on abi kas või ühele teist! Oleksin ka väga tänulik kui teised imetavad emad enda nippe-nõuandeid kommentaarides jagaksid, et sellest postitusest võiks olla veelgi rohkem abi ja kasu! :)

NB! Kui imetamine on jätkuvalt su jaoks probleemne, raske on leida õiget võtet jne, soovitan aga minna imetamisnõustaja vastuvõtule. Ma ise pole seda teinud, kuid tean, et sellest on abi olnud paljudele.

12 comments

  1. Soovitan veel lisaks Maria kapsleid. Mulle sobisid hästi need �� https://apteek.apotheka.ee/product/12475/maria-lactation-kapslid-n60

    ReplyDelete
  2. Meil oli imetamisega probleeme 3-4 elukuul, laps lihtsalt röökis rinna otsas ja ei võtnud eriti palju kaalus juurde, arst soovitas kogu aeg mõlemale rinnale panna. Mina samal ajal proovisin erinevaid piimasegusid, mis beebile muidugi ei meeldinud �� Olin ise nii stressis ja väsinud sellisest imetamisest, samas ei tahtnud juba loobuda, kuna teadsin, et rinnapiim on lapsele parim ja samuti ka "rahakoti sõbralik". Aga siis ühel hetkel proovisin nibukaitsmega teda imetada ja kõik muutus paremaks. Laps jäi isegi rinnal magama, mida muidu eriti ette ei tulnud ja me mõlemad tundsime end hästi. �� Tänaseks on laps 1 aastane ja rinnapiima sai 9 kuud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. 3-4 kuu pidi niikuinii üks keerulisemaid aegu olema, sinna aega jääb üks päris pikk arenguhüpe ka. Aga väga hea, et leidsite lapsega sobiva lahenduse ning 9 kuud on väga tubli aeg!

      Delete
  3. Mina olin ka esimesel elukuul (vôi paar) imetamisest täitsa stressis. Tund aega ja kauem imetamist oli täiesti tavaline. Tundsin end mõnikord halva emana, sest ei saanud sellega enda arvates hakkama. Hingerahu saabus kui esimese kuuga võttis laps juurde 1.7kg! �� muutusin ise rahulikumaks, imetamine ei olnud enam valus jne. Laps on kohe 1a 6k, rinda sai 1a 4k. Mina ei pidanud RPAd kasutama, aga kui see on vajalik, siis ei tohi ennast halvasti tunda. Peaasi, et lapsel on kõht täis ja hea olla :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, et enda kogemust jagasid. :) Minu oma kosus esimese kuuga 1 kilo ja teisega 1,3 , nii et ka on justkui hästi kõik, aga uues olukorras on lihtne endas kahelda ja muretsema hakata.

      Delete
  4. Soovitan väga imetamisnõustajat. Nad on imeinimesed. Isegi kui suurt probleemi pole, soovitan nõustaja juures käia.

    ReplyDelete
  5. 5. punkt - ma olen üks neist, kellel ei tulegi pumbates mitte üldse piima, suht nulliring. Sellegi poolest pole ma õnneks pidanud asendaja poole pöörduma. Rinnad on ammu väikesed ja vahepeal oli tunne, et ega laps midagi ei saa aga arsti juures iga kuu kaaludes oli selge, et saab küll :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vahel öeldakse, et siis on kehv pump, aga mina sellesse väga ei usu. Mul vahel tuleb 100 ja vahel ei tule midagi, enamasti see viimane variant, sest jõuan toota nii palju kui ta rinnast ära sööb, mingit ekstrat mul ei teki. Ning mul samamoodi, kaal ju ei valeta, nii et ju ta ikka saab piisavalt süüa. :)

      Delete
  6. Mul on 2 poega - üks 2a7k ja teine 10kuune. Esimene sai rinda täpselt aasta ja teine veel rinnalaps. Vanem laps oli täielik tissisõltlane ja ega teine ka väga alla jää :D Asendajat olen pidanud kasutama juhul, kui ise kuskil ära olen, sest rinnad toodavad täpselt nii palju kui vaja ja pumpamiseks enam ei jätku. Aga mis minu jaoks nende 2 imetamiskogemuse juures on olnud suurim õppetund - vahel ongi neil perioodid, kus ripuvad päevade kaupa tissi otsas. Eriti hull seal kuskil 3-4 elukuu vahel. Aga lapsed siis nö "tellivad" piima juurde, et rindadel tootlus kasvaks. Esimese lapsega olin paanikas ja arvasin ka, et nüüd hakkab piim otsa saama, aga teisega olin rahulikum ja lasingi tal siis need päevad tissi otsas rippuda ja läkski see periood üle. Ma lihtsalt olen kuulnud, et väga paljude emade jaoks on see aeg murdumiskoht ja hakataksegi asendajat lisaks andma, kuigi piima ju ei saagi juurde tekkida, kui lapsele ei anta võimalust seda juurde "tellida". Aga eks see ole igal naisel kindlasti individuaalne. Kõige tähtsam on rõõmus ema, siis on ka beebi rõõmus, vahet pole mida ja palju ta sööb :)
    Sulle palju jaksu! Oled imeline ema :) Nii vahva, et hakkasid Momday postitusi tegema!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, need piimatellimised on mulle tuttavad ja tõesti on lihtsam need päevad üle elada kui tead täpselt, mis siis toimub (et tellib juurde, mitte ei ole näljas). Kui tunnen, et selline päev on, võtan hästi rahulikult, näiteks pargingi meid terveks päevaks diivanile või magamistuppa, varustan end hea sarja, hunniku vee ja snäkkidega ja las sööb. :D
      Suur-suur aitäh, et enda kogemust kommenteerisid ja mul on hea meel, et Momday Sulle meeldib! Kui on mõni kindel teema, millest sooviksid, et ma kirjutaksin, anna kindlasti teada, ideed on alati teretulnud! Ja palju jaksu sulle pisipoegadega, nii toreda vanusevahega vennad, parimad sõbrad kogu eluks!

      Delete
  7. Mul on kaks last ja mõlemad said 1 aasta nii rinda kui ka RPA-d suht võrdselt. Mina olengi see kellel on vähe piima, aga olen ka heaks näiteks, et saab lutipudelit ja rinda anda nö korraga. Kui pead min 6 kuud vastu, siis oled nö miinimumprogrammi täitnud ja edasi imetad juba täiesti stressivabalt:) Sa oled tubli ja ilus noor ema!

    ReplyDelete

© Anna Elisabeth 2016. Powered by Blogger.