Kodu, kus olen veetnud koos perega kogu oma elu, kuulub nüüd uutele inimestele ja mu pastelsetes toonides  tuba uuele väikesele tüdrukule. Pikk majast välja kolimise protsess on nüüd seljataga ja mul pole enam vähimatki õigust astuda sisse väravast, mis on olnud mulle koduväravaks 23 aastat. Mul polnud terve majamüügi ega kolimise vältel erilisi nostalgiahooge, küll aga tuli nukrus sisse, kui mõned õhtud tagasi autoga korraks maja ees peatusime. Meie asjad olid sealt juba läinud ja alates järgmisest hommikust olid selle võtmed juba uute inimeste taskus. Kuna akendel polnud enam kardinaid ja tubades mööblit, võisin ma juba tänavalt sellest majast lausa läbi vaadata. Loodan, et uued inimesed toovad sellesse uued mälestused ja uue valguse. Loodan, et ka nende väike tütar armastab oma katuseaknaga tuba nii, nagu mina seda armastasin. :)
Mind ootab aga ees uus kodu. Otsingud on läbi ja alates 1. juulist saan oma elevusest värisevatesse kätesse päris OMA kodu võtmed. Seda on siiamaani pisut raske uskuda... mõte sellest, et ma punun koos Linnariga päris oma pesa, kus me saame toimida ja sisustada, kuidas ise tahame ja kus me loome oma perekonna... Huh, see "täiskasvanuks saamine" on jube hirmuäratav, aga ma ei vahetaks seda elevust ja ootusärevust mitte millegi vastu ja olen niivõrd tänulik, et mu kõrval on just see üks ja õige inimene, kellega sellele teekonnale astuda. Üleeile tegi ta mulle armsa kingituse. Mu lemmikuim asi vana kodu aia juures olid sirelid - need kasvasid otse akna all ja täitsid terve toa mõnusa sirelilõhnaga. Sirelid jäävad mulle igaveseks just seda aeda meenutama, olen selles täiesti kindel. Linnar kinkis mulle JOIK-i sireliküünla, mis lõhnab vähemalt sama hästi nagu need õied mu lapsepõlvekodu akna all. Sätin selle küünla uues kodus oma öökapile, et mu esimene kodu oleks alati minuga. :)

"Kui meil on oma aed, kas sa meie tütre akna alla istutad sirelid?" küsisin naljatledes Linnarilt.
"Jah!"
Ma teadsin niigi, et ta seda teeb.

I have now officially moved out of the house that has been my home for 23 years. I will miss my childhood home and I will probably dream about it every once in a while until I die, but I'm anxious to start my own family in my own home. On July 1st I will move to my new home, my very own home! Still, I'll bring something with me... This Lovely Lilac candle from JOIK smells exactly like the lilac trees by my windows at my old home. I'll put this candle on my bedside table (that I've yet to buy among many-many other things... ) and it will remind me of all the wonderful memories I had in my old house.

18 comments

  1. seda teksti oli nii südantsoojendav lugeda, et mul tuli peaaegu pisar silma (õnneks oli tekst siiski piisavalt lühike phuhh!). mul on su üle hea meel ja samal ajal jagan sinuga ka väikest kurbust, sest ma ise olen üsna nostalgitseja selliste asjade suhtes. uus on uus ja põnev, kuid see vana hea... on ikka see vana hea.
    PS! mul põlebki praegu seesamune sireli küünal laua peal, armastan samuti kevade juures üle kõige seda sirelilõhna :)

    ReplyDelete
  2. Nii armas lugemine (:
    Kuigi kolisin oma lapsepõlvekodust välja juba 4,5aastat tagasi ja sellest ajast peikaga Tallinnas pesa pununud, siis ei taha ma ikkagi mõelda, et kunagi mingil hetkel oma vana kodu maha müüme. Teoorias seal väga enam kedagi ei elagi, sest kõik töötavad kuskil mujal aga ikka on nii armas sinna oma mälestuste juurde ja turvatsooni aegajalt tagasi minna.
    Ootan huviga juba Sinu igasugu sisustusteemalisi postitusi ja pilte ilusatest pisidetailidest uues kodus!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Need pisidetailid tulevad õige varsti! ;) Aitäh!

      Delete
  3. Nii ilus sissekanne, et ma sain hommikul juba korralike liigutuspisaratega maha. Pidin prillid peast võtma ja neid kuivatama! Soovin Sulle ja Linnarile palju toredaid hetki ja mõnusat-mõnusat olemist sulle uues kodus.

    ReplyDelete
  4. Oeh, väga kurb lugeda. Tean isegi seda tunnet kui pead kodust loobuma milles oled veetnud terve oma lapsepõlve ja rohkem veelgi. Siiani mööda sõites ohhetad ja ahhetan õele: kas mäletad seda tapeeti, millel olid kunagi koerad peal :D

    ReplyDelete
  5. Palju ilusaid hetki uues kodus!

    ReplyDelete
  6. Ülimalt südamlik ja armas lugu :)

    ReplyDelete
  7. Väga südantsoojendav jutt. Usun, et vanast kodust loobumine on raske, kuid olen täiesti kindel, et teil saab uues kodus väga mõnus olema:) Palju edu!

    ReplyDelete
  8. Õnne= Armastust Sinu ja Linnari koduseinte vahele :)

    ReplyDelete
  9. Kas Sa raamatu kirjutamisele oled mõelnud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, kunagi kirjutasin isegi sahtlisse paar tükki, aga kohe päris-päris raamatule... Ei teagi. :)

      Delete
    2. Ma arvan, et võiksid selle ette võtta.

      Delete
  10. Endal läks ka meel nii nukraks kohe lugedes, olen oma kodust nii kaugel ju :( Ka minu vana toa akna all kasvab üks ilus suur sirel :) Soovin teile õnne ja jaksu kolimisel ja uue kodu sisustamisel ning ma ootan juba huviga kodu dekoori postitusi!

    ReplyDelete
  11. Ma teen selletaolisi komplimente harva, aga lugesin Su kirjutist ja tahtsin mainida, et isegi mind, kes ma Sind tegelikult ei tunne, suutsid selle väikese postitusega asjade üle mõtlema panna. Nothing major, aga hakkasin ka ise mõtlema, et kui lucky ma olen, et leidsin ka mõni kuu tagasi enda kõrvale inimese, kellest alati unistanud olen ja kellega loodan kunagi oma kodu luua.


    Kõike paremat
    Liis

    ReplyDelete

© Anna Elisabeth 2016. Powered by Blogger.