Social

may beauty favourites

Thursday, May 25, 2017


Maikuu hakkab vaikselt otsa saama, nii et on aeg tuua teieni oma selle kuu lemmikuimad ilutooted, mida valjuhäälselt kiidan ja kahe käega soovitan.

Nüüd kus keha poeb talvekampsunite ja pikkade teksade alt üha sagemini välja, ei anna enam peita seda, mida meie põhimõtteliselt 7-8 kuud kestev vahelduv talv teeb: jume on kahvatu ja nahk küllaltki kuiv. Esimese "häda" korral on mu absoluutne lemmik Vita Liberata Phenomenal isepruunistav vaht. Tegu on väga kalli, kuid äärmiselt efektiivse tootega, mis annab juba ühe korraga kauni ja mis peamine, loomuliku päevituse, sest sel on pigem rohekas kui oranžikas alatoon. Vaht kuivab kiiresti, nii et ma ei pea mitu tundi pesu väel ringi lippama ja mööblit vältima ning päevitus kestab kauem kui enamike teiste isepäevitavate toodete puhul, mida kasutanud olen. Minnes tagasi hinna juurde, siis see vaht maksab küll üle 40 euro, kuid on lõppkokkuvõttes soodsam kui solaarium ja tervilsikum kui päikese käes praadimine. Põhimõtteliselt, kui tahad kaunist jume, aga kaunist nahka ka aastakümnete pärast, siis soovitan päevituse saada pudelist, mitte päikeselt. ;)
Jätkates naha ilu teemal, siis olen juba varemgi maininud, et eelistan kehaõlisid -kreemidele. Välja arvatud oma lemmiku L'Occitane kreemi puhul, millest kirjutasin siin. Mu hetke lemmikuim kehaõli on OWAY Fabulous Body Oil. Esiteks see lõhnab jumalikult, teiseks muudab see naha siidiselt pehmeks, kuid mitte kleepuvaks ja kolmandaks on sel tootel igati aus ja puhas koostisosade nimekiri. Noh, ja ilmselgelt saab ka pakend minult maksimumpunktid. Hind jällegi krõbe (vabandan, et juba teine kallimapoolne toode siin postituses), kuid my oh my, kui imeline see on. Kindlasti leiab ka soodsamaid alternatiive või miks mitte kasutada kehal lihtsalt puhast kookos- või mandliõli?


Tahan kiita ka mõningaid näolemmikuid: it'S SKIN kangasmaske! Olen neid kasutanud juba mõnda aega ja need on olnud kordades mõnusamad ja tõhusamad kui tavalised maskimöksid. Midagi neis lihtsalt on ka peale asjaolu, et neid kandes näed sa väga hirmus ja naljakas (või siis hirmus naljakas) välja. Mu lemmikud on alati olnud nende niisutavad maskid, pärast on nahk peaaegu sama pehme kui mu beebipoja pepu (peaaegu, sest MISKI pole nii pehme kui tema pepu!). It'S SKIN maskide valik on üüratu ja nendega saab lähemalt tutvuda siin.
Hiljuti sai mul ripsmetušš otsa ja ehkki mul on kodus tagasihoidlik kastitäis testimist-kasutamist ootavaid ilutooteid, ei leidunud seal ainsatki ripsmetušši. Kui õega poodides käisin ja ta palus mul endale tušši soovitada, meenis mulle esimesena Maybelline Lash Sensational ripsmetušš ja haarasin ka endale uuesti sama. See pikendab JA tihendab ja mis kõige parem: on algusest peale hea kasutada. Vahel vajavad tušid 1-2 nädalat enne kui nad n-ö täisvõimsusel töötavad. Nüüdseks olen kolm korda seda ostnud ja let me tell you, iluentusiastina ei juhtu seda sageli, et midagi mitmel korral uuesti ostan, tavaliselt tahan ikka ja alati midagi uut proovida. 


MOMDAY: mis mu kehaga juhtus?

Tuesday, May 23, 2017
OUTFIT: LINDEX

Pole mingi saladus, et rasedus ja sünnitus muudavad naise keha. Ehkki sotsiaalmeedias võib näha naisi ja lavadel kuulsusi, kellel justkui tekkis ja kadus kõht üleöö, ülejäänud figuuri mõjutamata, siis tegelikkuses on lood teised ja vähemalt enamikel naistel päris nii ei lähe. Ma ei teadnud, ega osanud aimatagi KUI suur koormus lapsesaamine kehale on ja ma ei pea silmas vaid neid üheksat kuud tema kandmist ja kõike seda, mis toimub sünnitustoas ja hiljem taastudes. Koormus kehale jätkub... ja jätkub ja oleksin-nagu-rongi-alla-jäänud tunne kestab mul siiani. Tahtsin ausalt panna kirja n-ö enda kehaloo, võtke seda, kuidas soovite. See pole kellegi hirmutamiseks, vaid pigem näitamiseks, et kõik on normaalne, me kõik (või nagu öeldud, enamus meist) elavad seda läbi.

KAAL

Minu raseduse algkaal oli 56 kg ja järgneva 9 kuu jooksul sain ma pidevalt kommentaare "kus su kõht on?" ja "mina küll siis enam jalg üle põlve istuda ei saanud". Mu kõht oli tõesti pigem pisemapoolne ja seda ka üsna lõpus. Veel kuu enne tähtaega istusin ma moenädalal mugavalt jalg üle põlve ja "ei, ma olen päriselt ka üheksandat kuud rase" oli miski, mida pidin enam kui korra ütlema. Seetõttu kujutlesin, et äkki tõmbub mu kõht ka superkiiresti tagasi. Sünnitama läksin ma kaaluga 69 kg, nii et kokku tuli rasedusega kilosid juurde 13. Neist mõni on mul veel praegugi alles, aga enesetunne ja peegelpilt on sellised, nagu alles oleks veel enamus. Uskusin seda müüti, et imetamise abil saab kaalus ruttu alla, kuid minu puhul see ei kehtinud. "No see on sul rindades, sa imetad," lohutab mõni, aga no.. ei. Mina näen neid uusi kilosid oma näos, käsivartes, reites ja tagumikus... ja loomulikult kõhul. Kavala riietusega saab igasuguseid trikke teha, aga fakt on see, et ehkki mu kõht tõmbuski üsna kobedalt tagasi, on see nüüd seisus, kus ei aita miski muu kui trenn. Ja just trenn on see, mida ma lihtsalt ei jaksa ega viitsi kohe üldse teha... sest mu keha valutab kogu aeg üleni. Valutaks vähem kui trenni teeksin, raudselt. Aga iga 2-3 tunni järel sööva ja põhimõtteliselt ainult õues jalutuskäigu ajal magava rinnalapse kõrvalt on trenni tegemine... raskendatud. Oleks tahtejõudu, leiaks vabanduste asemel ka võimalusi, aga siiamaani on mu "trenniks" igapäevased jalutuskäigud vankriga. Ja loomulikult selle aina kosuva lapse tassimine. Käed lähevad juba musklisse, kõik muu lotendab. Sexy.


LIHASED

Kui ma saaksin anda ühe soovituse last planeerivatele või juba rasedatele naistele, siis see oleks: treenige oma selga! Koormus, mida selg peab taluma hakkama on mee-le-tu! Minul olid raseduse ajal alaseljavalud, sünnitades jäi jõust puudu ja pärast seda selle aina kosuva beebi 24/7 hoidmine, tassimine, igas asendis imetamine... Lisaks sellele pole mu majas lifti, nii et tassin iga päev ka vankrit koos beebiga üles-alla (elan kolmandal korrusel). Ja kannan teda kõhukotis kui koeraga õues on vaja käia. Mu vaene, armas-kallis selg. Lohutan teda vahel kuumas vannis, painutan ja sirutan aga unistan peamiselt sellest, et mul oleks aega lapse kõrvalt joogas käia ja oma lihased korda saada. Ja ühest korralikust massaažist unistan samuti. Ka põlved annavad endast pikkade jalutuskäikude ja raske poisipõnni tassimise tõttu pidevalt märku ja selline küüraka vanainimese tunne tuleb peale. 
Mu number üks soovitus oleks hakata varakult magneesiumi tarbima. Raseduse ajal päästis see mind hommikustest jalakrampidest ja leevendas sümfüüsivalu, praegugi on sellest lihaspingete leevendamisel abi, seni kuni ma seda võtta ei unusta.

JA VEEL?

Alumine korrus. Puudutan ma ka seda teemat? Paistab nii, aga püüan seda teha... delikaatselt. :D Sest ütlen ausalt, minu jaoks oli see üks suurimaid teadmatusi ja hirmupunkte. Sel teemal ei taheta väga rääkida ja Perekooli voldikud pole päris see... Mind huvitas, mis päriselt juhtub. Esiteks on seda raske öelda, sest see, mis juhtub ja milline taastumine, sõltub tugevalt sünnitusest. Mõni pääseb õmblusteta, teine "ilupistetega". Minule tehti lahklihalõige (milline mõnus sõna), pärast mida mind lapiti ligi tund aega kokku. Visuaalselt on kõik endine, aga tunne on selline.... olen nüüd väga otsekohene, aga tunne on selline nagu oleks kõik kitsamaks kokku õmmeldud. :D


Ja kui veel mõelda, kuidas keha on vatti saanud, siis näiteks mu kintsud on kaetud kõikvõimalikes vikerkaaretoonides sinikatega (vankri tassimine), juustes on üks pidev rasta (nii palju kui neid alles on, sest mu lapsele meeldib mul juukseid peast välja sikutada :D)... ja kuna pean olema pidevalt valmis rinda andma, ei saa ma kanda umbes poolt oma garderoobist. Varsti saabub imetamise lõpp, aga hetkel on see minu jaoks veel valus teema. Ma ei tea, kust pihta hakata. Aga sisetunne ütleb, et just siis saan ma iseenda ja oma keha rohkem tagasi. Hetkel tunnen end nagu vana ja küürus lehm. Pole midagi parata. Rasedus on õnnistus ja laps on seda mitmekordselt, aga ma olen ka siiski inimene. See postitus pole kindlasti kirjutatud vingumisena, sest iga sinikas ja valu on seda väärt. Pigem tahtsin panna kirja... veidi fakte millest millegi pärast üldse rääkida ei taheta. Emad tunnevad end justkui süüdi kui julgevad mainida, et rasedus ja lapse kasvatamine on ka midagi muud peale suurte õnnepisarate. Vahel on need pisarad ikkagi ka soolased. Ja see on täiesti okei!

Kuidas teie kehadel pärast lapsesaamist läks?

keeping it minimal (and super practical)

Saturday, May 20, 2017

BAG, SHIRT, SUNNIES: PARFOIS / SHOES & JEANS: H&M

Väga-väga minimalistlik komplekt reedeõhtust. Panin selle kokku koostöös rõiva- ja aksessuaarikauplusega Parfois (asub Ülemiste keskuses & Rocca al Mare keskuses), kust peamiselt leiab küll igas vikerkaarevärvis ja -lõikes käekotte, kuid mina tegin enda tiiru väga praktiliselt meelestatuna. Tahtsin endale praktilist igapäevast "mom bag"-i ehk siis mugavat seljakotti, kuhu saan visata kõik (peamiselt lapsele) vajaliku ja leidsin täpselt sobiva. Lisaks suurele põhitaskule on sellel ka sees, ees ja taga lukuga taskud, mis tähendab, et pisemaid asju ei pea kuskil "põhjatus augus" taga ajama. Teiseks suureks lemmikuks sai see särk, mis sobib niisama kandmiseks, sügisel-talvel kudumite alla ja miks mitte suvel šortsidega. Nii et tõesti, praktilisuse eest saan ma nende valikutega küll maksimumpunktid!

NB! Mainides Parfois kaupluses ostu eest tasudes minu nime, saate -10% alla! :)

Loving this minimal look I chose from Parfois store. This bag is the perfect mom bag for all the things I have to take with me when going out and about with my baby boy and this shirt is super versatile: wear it with knits in fall and winter, on its own or under a jacket in spring or even as a mini dress (or with shorts) in summer. Really happy with these pieces. Parfois actually has a super colourful selection of accessories, but ofcourse I got all black and white again. :D

the pink bag


"Ma tahan endale suveks mingit edevamat kotti," on lause, mida mu vaene kannatlik abikaasa pidi kuulma söögi alla ja söögi peale (ja söömise ajal ka). Aga ma ei leidnud seda ÕIGET. Tähendab, leidsin, aga khm, Net-a-Porteri lehelt ja natuke liiga neljakohalise summa eest. Uurisin ja kaevasin, kuni jäin pidama sellele roosale kaunitarile Mango e-poes. Kas see ahvib natuke Gucci Dionysust? Jah. Kas tahtsin seda siiski? Ilmselgelt.
p.s. Seda kotti on ka fuksiaroosas ja i-me-i-lu-sas sinepikollases toonis!

"I want a more colourful bag for summer." The words my husband had to hear oh so many times until I finally bought myself a new bag from Mango. And it's pink! Kind of a Gucci Dionysus rip-off, but gorgeous nevertheless and definitely a great pop of colour for my summer outfits!
p.s. It also comes in fuchsia and a gorgeous mustard shade. 

sporty spring

Monday, May 15, 2017

SHOES: ECCO 

Mu garderoobis on julgelt üle 20 paari jalanõusid, kuid enim haaran ma ikka ja jälle nende kõige mugavamate järele. Üsna loogiline ka loomulikult, eriti kui mul tuleb pea igapäevaselt koos lapsevankriga kilomeetreid maha kõndida. Veebruaris kingiti mulle paar ECCO jalanõusid nende uuest COOL 2.0 sarjast ja need on esimesest päevast peale kui jalga valatud. Soetasime ECCO kevadkollektsioonist ka mu abikaasale uue paari. Kui minu omad on mind veebruarist saati igal lumetul ja vihmatul päeval jalutuskäikudel toetanud, siis tema omad on veel kadedaks ajavalt uued. :D Oma eelmisel suvel saadud sama firma leide kannab ta siiani pidevalt ja ei väsi kordamast, et need on mugavaimad jalanõud, mis tal iial olnud (näitasin neid siin). Oleme igati ECCO usku perekonnaks saanud ja 10+ kilomeetrised jalutuskäigud nendega on absoluutselt vaevatud.

POSTITUS ON VALMINUD KOOSTÖÖS ECCOGA
© Anna Elisabeth 2016. Powered by Blogger.